Ülemaailmse energiakriisi ajal on energiasõltumatuse ja energiasüsteemi rohelisemaks muutumise vajaduse tõttu võtnud paljud organisatsioonid ja linnad endale eesmärgiks jõuda kliimaneutraalsuseni ja üheks lahenduseks sellel teel peetakse just rohevesinikku. Seetõttu on Tartu linn, Pärnu vald ja Saaremaa koostöös Tartu Ülikooli ning erasektori partneritega aluse pannud Eesti Vesinikuoru loomisele, mille eesmärgiks on järgmise kuue aasta jooksul moodustada terviklik üleriigiline vesiniku väärtusahel, kiirendamaks riigi rohepööret ja energiasõltumatust moto all „nullist roheliseks“.
Rahvusvaheliselt mõistetakse vesinikuoru all linna, piirkonda, saart või tööstusklastrit, kus kombineeritakse mitmed vesiniku kasutuvõimalused integreeritud ökosüsteemiks, kasutatakse vesinikku suures mahus ja samaaegselt arendatakse projekti majanduslikke aspekte. Ideaalis katab see kogu vesiniku väärtusahela: tootmine, salvestamine, jaotus ja lõppkasutus.
Järgmise kuue aasta jooksul arendatakse rohelise vesiniku tootmist vähemalt kuues piirkonnas Eestis. Sellega paralleelselt arendatakse transpordi- ja hoiustustaristut, sealhulgas impordi- ja eksporditerminali infrastruktuuri ning tanklaid. Eestis toodetud vesinikku on plaanis hakata kasutama ühistranspordi, raskeveokites, raudteel, laevanduses, lennunduses ja muudes transpordiliikides. Vesinikku on võimalus kasutada ka lähteainena tööstuses, elektrivõrgu tasakaalustamisel ja isegi hoonete kütteks. Planeeritud arendustegevusi toetab hulk uurimis- ja innovatsiooniprojekte. Hetkel hõlmab Eesti Vesinikuoru programm umbes 30 arendatavat projekti, kuid liituma oodatakse nii uusi osapooli kui projekte.
Loodava Eesti Vesinikuoru asutajaliikmeteks on Tallinna Sadam, Tallinna Lennujaam, Alexela, Eesti Energia, Tartu linn, Tartu Terminal, Tartu Ülikool, Pärnu vald ja Saaremaa.